Deutz-Fahr müügijuht Ergo Viil: Kõige olulisem on oma asja kõige paremini teha!

oilseeds-deutz-fahr-ergo-viil

Ergo Viil pole põllumajandusega kursis olevale inimesele sugugi tundmatu nimi. 18 aastat tegeles põllumajandusinseneriks õppinud mees John Deeri masinate edasimüügiga Eestis. Möödunud aasta 1. novembrist on Ergo aga uuel ametipostil – Deutz-Fahr traktorite müügijuhina põllumajanduskontsernis Oilseeds. Käisime Ergol külas, et uurida, kuidas ta on uude ametisse sisse elanud ja mida teeb mees vabal ajal, pärast kontoriukse sulgemist.

Otsustasid peale 18 aastat töötamist teises ettevõttes võtta möödunud aasta lõpus vastu Oilseeds pakkumise tulla tööle nende ridadesse. Mis tundega sa 1. novembril uuele töökohale sõitsid?

Juba tööle sõitmine oli väga märgilise tähtsusega. Igal inimesel on välja kujunenud mingi kindel trass või trajektoor, mida mööda ta iga päev tööle sõidab. Ta teab selle kohta väikseimatki detaili – kõik bussid, millest mööda sõidad, on peas ning tänavaaugud, millest mööda tuleb manööverdada, samuti justkui peopesal. Eelmine töökoht asus Peterburi maanteel, nüüd tuleb sõita hoopis teise linna otsa Paldiski maanteele. Uus tool on siin ka, omaette kabinett ja puha.

Mingit hirmsat kohmetust või raputust aga ei olnud. Uus asi on ikka põnev. Mulle on tähtis et mu töö oleks liikuv, et saaksin ringi käia ja ei peaks kogu aeg kontorilaua taga istuma. Põhihooajal tuleb ikka klientidega kokku saada, vahel ka põllul olla. See kõik leevendab rutiini ja toob vaheldust.

Oled tänaseks juba mõned kuud uuel tööpostil olnud. Kuidas sinu tänane päev välja näeb ja kuidas on muljed?

Väga postitiivsed! Kui oled pikka aega ühes firmas olnud, siis hakkad tihtipeale arvama, et seal ongi kõige parem. Tegelikkus on aga see, et ka mujal on võimalik teha asju suure kirega. Tänasel päeval on esmatähtsad hinnakirjad. Tegelen Deutz-Fahr traktorite edasimüügiga ning praegu on oluline saada masinatele võimalikult head hinnad, et püsiksime ikka konkurentsis ja saaksime hoida väljakujunenud taset. Tööd on päris palju. Kõigepealt selgitada tarnijatele, miks meil selliseid hindu tarvis on ja siis teisest küljest anda edasimüüjatele tuge, et nad teaksid täpselt, mida nad müüvad ning miks on Deutz-Fahr traktorid head.

Kui ajas veidi tagasi liikuda, siis kuidas sa omal ajal tee põllumajandusse leidsid?

Juba sündisin sellises keskkonnas. Minu kodukoht on Kuusiku, mis asub Rapla lähedal, vanasti oli see ilmateadetes alati konkurentsitult kõige külmem koht. Isa on mul põllumees-teadlane. Kuusikul oli katsebaas, kus katsetas põhiliselt sellega, kuidas erinevad põllukultuurid kasvavad erinevates tingimustes.

Pere teine juht ehk ema oli kohalikus koolis õpetaja ja seega hoiti meil ikka kooliskäimist au sees. Pea mul õnneks väga kõva ei olnud, seega koolis erilisi raskusi ei tekkinud. Pärast 11 aastat koolis tundus loogilise jätkuna ka põllumajandusega edasi minna. Rohkem huvitasid mind masinad ja tehnika ning nii läksingi õppima põllumajandusinseneriks Eesti Põllumajandusakadeemiasse.

Vahepeal tuli kooli kõrvalt ka kaks aastat Vene armees teenida ning kui kool lõpetatud sai, tekkis mul võimalus minna tööle Sakusse põllumajandusmehhaneerimisinstituuti. Seal sai erinevaid masinaid testida ja katsetada. See oli heaks kooliks, et aru saada, kuidas erinevad üksteisest pealtnäha täiesti ühesugused masinad. Koolitusi sain ka Soomest sarnasest teadusasutusest. Samuti õppisin aastakese Rootsis.

1998. aastal alustasin masinatemüügiga juba teises põllumajandusega seotud ettevõttes. Seal olin järjepanu ametis 18 aastat, kuni 2016. a novembrini.

Millised mälestused on sul nõukogude-aegsest põllumajandustehnikast?

Tagantjärele on huvitav seda meenutada, sest olen ise kasvanud selle sees ja alati justkui sammukese sellest eeski olnud tänu sellele, et õppisin Soomes ja Rootsis. Tutvustasin siin ka üht külvikutefirmat, millel nägin Eestis suurt tulevikku. Tol ajal Eestis kasutatavaid masinaid kirjeldas kõiki üks omadus – rohkem läks aega masina remondiks kui tegelikuks töötegemiseks. Tagantjärele on kahju vaadata ja mõelda neile inimestele, kes end pidevalt rikkis olevate masinatega tapsid. Tänapäeval on hea masin ikka see, mis kestab ja vastu peab.

Algusaastad olid keerulised – lääne tehnika oli kallis ja inimese harjumuse jõud on suur – raske on tuua sisse ja tutvustada midagi uut. Aitasid erinevad meetmed ja Euroopa toetussüsteemid. Tänapäeval enam selliseid nõukogude aegseid vanu seadmeid ikka õnneks väga palju ei näe. Ehk mõned Moonlight farmerid, kes künnavad piltlikult öeldes terve küla põllud öösel muu töö kõrvalt lisaraha teenimiseks ära.

2000. aastate algul oli imeasi, kui ilmusid traktorid, mis olid võimelised end ise roolima. Tulid esimesed traktorid, kus traktorijuht ei pidanudki ise roolima. Pikka aega oli see suur ime. Tänapäeval on õnneks ikka enamik Eestis kasutatavatest traktoritest sellised. Firma, kelle heaks enne töötasin, tõi just selliseid traktoreid maale ja oli Eestis selles osas pioneeriks.

Miks sa otsustasid nüüd pärast 18 aastat töökohta vahetada?

Firma, kelle tehnikat me müüsime, otsustas edasimüüjat vahetada. Selle diilerivahtusega leidsime küll uue tegija, kelle tooteid maale tuua – nad on samuti sihikas ja potentsiaalirikas ettevõte, aga mind ei paelunud väljavaade alustada uue firmaga samamoodi otsast nagu 18 aastat tagasi. Kõik tuli juba tuttav ette ja ei pakkunud enam mulle isiklikult suuremat väljakutset. Mul ei ole ka kunagi olnud suurt ambitsiooni karjääriredelil nende astmete endi pärast ülespoole ronida. Tähtis on teha seda, mida teed kõige paremini!

Seepeale tuli pakkumine Oilseedsilt ja nii ma otsustasingi, et miks mitte teha sarnast tööd teise nurga alt. Kui enne tegelesin pigem traktori haakeriistadega, siis nüüd on eesmärgiks aidata edasi traktorite endi levikut.

Müüd nüüd, nagu sai ka juba mainitud, Deutz-Fahr trakoreid. Mis on nende põhiline müügiargument?

Möödunud aastal müüdi Eestis 15 Deutz-Fahr traktorit ning kokku peaks neid Eestis olema pisut üle 100. Oleme täna üsna väikesed tegijad ja esimeste suurte sammude tegemine ongi praegu prioriteet.

Pessimistlik ei tahaks küll aga kuidagi olla. Me suudame pakkuda tootja poolt 5-aastast garantiid ja seda ilma igasuguste “aga”-deta. See on kõige suurem kindlus masina soetamisel ja kasutamisel. Meil on väga hästi toimiv hooldus- ja varuosade süsteem. Tiim ei ole Eestis küll kõige suurem, aga see laieneb ajaga, kui masinate arvukus Eestis suureneb. Süsteem on korralik ja see toimib. Kui kellelegi peaks täna mõne Deutz-Fahr masinaga probleeme tekkima, siis võib julgelt esmajoones meie poole pöörduda. Pole tähtis, kas masin on ostetud meie kaudu või mitte.

Põllumees tahab selgelt aru saada, mis on see masin, mida ta soetama hakkab ja mida ta Deutz-Fahr masinat ostes kaasa saab – on see kasutusmugavus, töökindlus või midagi kolmandat? Seoses sellega on plaanis teha ka suuremaid masinatutvustusi, et rääkida masinate omadustest. Kogu meie tiim on väga kompetentne – nii müügimees, varuosamees, kui hooldespetsialist. Tegeleme pidevalt sellega, et kogu tiim oleks ühtselt esmaklassiliselt pädev.

Masinatest oleme nüüd pikemalt rääkinud. Kui sa aga parasjagu masinatega ametis ei ole, siis millega sulle meeldib veel tegeleda?

Eelmises töökohas oli nii, et prioriteet oli alati töö ja vaba aega jäi üsna vähe. On aga üks asi, millest ma kuidagi loobuda ei saa ja see on jahindus. Praegu lõppes just põdrajahi hooaeg, mis oli meie jaoks väga edukas. Nädalas vähemalt ühe päeva pean ma saama Raplamaal looduses olla. Kas ma olen seal üksi või sõpradega, polegi väga tähtis, aga ma pean saama töörutiinist välja. Kui seltskonnas juhtub ka mõni klient olema, siis tööasjadest püüame selles olustikus mitte rääkida. On ju teada, et kui seltskonnas juhtub olema mõni arst, hakkavad kõik talle kohe oma haigustest pajatama. Õnneks seda oleme metsas olles suutnud vältida.

Kuna olen ka Rapla Valla Jahiseltsi juhatuses, on igal teisel nädalal jahi vedamine ja korraldamine minu ülesanne. See ei ole aga sugugi tappev tegevus. Vastupidi – tunned heameelt, kui jaht on kenasti korda läinud.

Lisaks jahindusele armastan ma ka fotograafiat ja reisimist. Reisida meeldib mulle pigem iseseisvalt, turismigrupid päris minu rida pole. Tahan ikka ise avastada ja oma käe järgi plaani paika seada. Olen niimoodi praktiliselt kogu Euroopa läbi käinud ning samuti ka mitmeid kordi Ameerikas. Mulle meeldib väga sealne elukorraldus – sa saad täpselt seda, mille eest sa maksad. Kui tahad rohkem mugavust, siis maksad juurde. Põhimõtted on paigas, vastupidiselt Aasia riikidele, kus asjad on kõvasti kaootilisemad. Indias on näiteks koos väga palju äärmuseid ja räpakust, mis mulle veidi vastu hakkab.

Kuigi mulle on tehtud tööalaseid pakkumisi ka välismaalt ja olen isegi ühe jalaga olnud juba Kanadasse kolimas, siis olen Eestile siiski kindlaks jäänud. Armastan reisida, kuid seda, et oma elu just siin sisse olen seadnud ja püsivalt Eestis olen, pole ma kunagi kahetsenud.

JÄTA OMA VASTUSES

Please enter your comment!
Please enter your name here