Minister: ettevõtlus pole maal probleem, vaid võimalus!

maaelu-lehtmad-agroblogi

Maaeluminister Tarmo Tamm ütles reedel Pajusi seltsimajas Jõgevamaa põllumeestega kohtudes, et ärilised otsused, kuidas tootmist mitmekesistada ja kaasajastada, ärikeskkonna ja kliimamuutustega kohaneda või ekspordile panustada, tuleb ettevõtjatel endil langetada. Toetused, et ettevõtlus toimiks, tagab riik.

Ministril jätkus kohtumist võõrustanud Pajusi ABF ASi juhatuse liikme, aasta põllumehe 2016 Lembit Paali aadressil ohtralt kiidusõnu, sest lisaks sellele, et tema ettevõtted pakuvad tööd rohkem kui 40 inimesele, harivad 2300 hektarit põldu ja omavad enam kui tuhandepealist piimakarja, jätkub tal tahtmist, energiat ja vahendeid, et panustada küla ja kogukonna edendamisesse. „Töökohad, korrastatud elukeskkond, ühtehoidev kogukond ja aktiivsed eestvedajad on need, mis hoiavad maaelu,“ nentis minister.

Lembit Paal meenutas, et mullune aasta oli nii teraviljakasvatajale kui ka piimatootjale raske ja kahjumlik, ning toonitas, et oluline on sellest õppida, et põllumajandussektor ja riik koos leiaks tulevikus positiivseid lahendusi sarnaste juhtumite üleelamiseks.

Minister kinnitas, et praegune valitsus on seda meelt, et kriisi ajal, kui maaettevõtja ja ettevõtlus on kahjumis, peab riik ettevõtjaid kaitsma. „Maal on töökohad, elukeskkond, mis tuleb säilitada. Lagunema lasta on lihtne, kuid taastada raske ja kulukas ning seda tuleb riigil silmas pidada ja toetusvõimalusi leida,“ rõhutas Tamm.

Euroopa Liidu uueks eelarveperioodiks sihte seades tuleb ministri sõnul maaelu hoidmise nimel keskenduda efektiivsemale töökohtade loomisele ja põllumajandustootmise mitmekesistamisele, sest meil on maal palju kasutamata potentsiaali.

Lembit Paal tõstatas ka loomakahjude seire parandamist. Tema ettepanekul võiks luua kaardirakenduse, kuhu maaharijad saavad kanda oma kahjud. Kuigi metssigade arv on jäänud väikeseks, on metskitsede arvukus kasvamas ja teema seetõttu jätkuvalt aktuaalne. Kuna kütitavate ulukite tekitatud kahjusid ei kompenseerita, puuduvad nende kohta põllumeestelt kogutud adekvaatsed andmed. Kaardirakenduslikku ülevaadet ulukite tekitatud kahjudest jahimeeste ulukiloenduse andmetega kõrvutades saavad jahimehed tõhusamalt probleemsetes piirkondades ulukite arvukust piirata.

Ettevõtjad pidasid oluliseks taotlusvormide ja aruandluse lihtsustamist ning digitaalse infokogumise tõhustamist, mis vähendaks bürokraatiat ja aitaks eriti väiketootjat paberimajandusega järjel püsida. Samuti tegi põllumeestele muret Tallinn-Tartu maanteel suurte põllutöömasinate liikumise ohutuse tagamine ja miljöö puhastamine nõukogudeaegsetest lagunenud tootmishoonetest.

Maaeluministriga Pajusi seltsimajas kohtunud paarikümnest Jõgevamaa maaettevõtjast paljud on Jõgevamaa Põllumeeste Liidu liikmed.

Targalt turundamiseks loe veel.

JÄTA OMA VASTUSES

Please enter your comment!
Please enter your name here