Lühike kokkuvõte möödunud nädala tegemistest

Lühike kokkuvõte möödunud nädala tegemisest annab ülevaate erinevatest olulistest põllumajanduse teemadest. Alustame sellest, et Eesti maa hakkab otsa saama, piimatalgud on hoo sisse saanud, Rõngus avatakse vägev viljaterminal ning kollane hernes eksportijate lemmik!

Eesti maa hakkab otsa saama

Maaleht kirjutab, et põllumaa on muutunud aastatega järjest kallimaks ning põllumeestel läheb raskemaks endale maad soetada. Kesk-Eestis olevat kõige kallimad hinnad praegu. Öeldakse, et iseenesest müümisega probleeme ei teki, üks ei osta, siis ostab keegi teine. Küsimus on vaid hinnas. Kõrge viljakusega maad asuvad enamasti Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Raplamaal, kus maad õnnestub osta 3000 eurot hektari eest, rendihinnad hektari eest on aga ületavad 100 euro piiri.

Samuti tõusevad haritava maa rendihinnad. Eesti keskmine haritava maa rendihind on hetkel 30-50 eurot hektari kohta, kuid on ka põllumehi, kes maksavad 70-100 eurot hektari eest. Tipphinnad aga küündivad pea 200 euroni hektari kohta. Statistikaameti uuringu järgi selgub aga fakt, et rendileandija tulu on umbes viiendiku võrra väiksem kui rendihind.

Soov kasvada nõuab uut maad, sest maakasutuse efektiivsus on viidud juba viimse piirini. Samal ajal võib ettevõtte jääda turuvangerduste ohvriks, sest on oht jääda rendileandjast sõltuvusse. Teiselt poolt on keeruline ka riigiga, sest riik rendib või müüb maad väga kalli hinnaga, mille tõttu põllumehed osta ei jaksa või kui ostavadki, siis võtab lausa hinge kinni.

Kõik piimale!

Oktoobri alguses kuulutati välja piimajoomise talgud, mis on nüüdseks hoogsalt käima läinud. Lisaks on alustatud mitmeid algatusi kodumaise piimatootmise väärtustamiseks.

Kauplusekett Maxima tegi kojale näiteks ettepaneku, et kohalike piimatootjate majandustegevuse edusse ja tulevikku panustamiseks võiks luua toetusfondi või -programmi,“ rõõmustas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Vähe sellest, SA Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi fondi luuakse ka Eesti piima sihtkapital, millel on mitmeid eesmärke, sealhulgas vajalikke teadusuuringuid, koolitusi jne.

Lõuna-Eesti kaasaegseim ja suurim viljaterminal on Rõngus

Homme, 15.oktoobril avatakse Rõngus Lõuna-Eesti suurim ja kaasaegmseim viljaterminal, mis mahutab 50 000 tonni teravilja ning ühe tunni jooksul suudab vastu võtta 400 tonni saaki, teisisõnu 16 veoautotäit. Mõelge, 16 täit ühe tunniga, seda on ikka päris palju. Lõuna-Eesti põllumeestel läheb elu paremaks, pole midagi öelda. Maksis see terminal 8,66 miljonit eurot, millest 1 miljon oli KEVILI liikmete omafinantseering, 1,6 miljonit tuli PRIA-lt ning ülejäänud võeti laenuna Swedbankist.

Kollane hernes laevale ja teele!

Laevatamise hooaeg on alles algamas, kuid juba on saadetud Eesti vilja teele mitmetest Eesti sadamatest. Kollane hernes olevat aga eksportijate eriline lemmik. Vilja läheb erinevatesse riikidesse nagu Saksamaale, Indiasse, Inglismaale jne. Baltic Agro on see aasta vilja laadinud Pärnu, Muuga, Kunda ja Sillamäe sadamatest. Eesti sadamaid ka kiidetakse, sest sadamad on väga paindlikud ja kiired ning laaditakse kiiremini kui ekspordileping näeb ette.

Muuga sadamas saab vilja laadida nüüd ka siis kui laeva ennast kohal ei ole. Nimelt kasutatakse transiidikeskust. Kohale toodi sinna mahuti ning viljatigu konterinerite laadimiseks. Leian, et see on väga efektiivne viis ning kiirendab protsesse oluliselt. Varasemalt sai kasutada ainult viljaterminali, aga see tähendas ka seda, et hommikul olevat olnud sada autot värava taga.

Statistikaameti uuring küll ütleb, et vilja vähe ja hinda vähe, siis Marge Pähkel, kes on Scandagra vilja tootejuht, ütleb, et pilt on hoopis vastupidine. Viljasaak olevat hea ning hinnad võrreldes eelmiste aastatega madalamad – söödavili oli see aasta 150 juures, eelmine aasta aga 170 juures.

Ilusat sügist nädalavahetust ning järgmise nädalani, sõbrad!

JÄTA OMA VASTUSES

Please enter your comment!
Please enter your name here