(M)ärkamine! Kas keegi märkas? Keegi lõpuks ärkas?

Allikas: Postimees

10 000 lehma vähem, 10 000 piimapudelit Toompeal, 101 traktorit, piima kokkuostuhind 23 senti ning 2 aastat tagasi alanud kriis. 2015. aastal ilmus Krediidiinfo koostatud maksekäitumise uuring, mis näitas, et põllumajandusesektoril on kehvemad näitajad kui teistel harudel. Tol ajal oli probleemiks madal kokkuostuhind sea- ja teraviljakasvajate valdkonnas, kuid piimakarja kasvatajatel oli väheke parem seis. Piima kokkuostuhind langes aga esimest korda 2014. aasta hiliskevadel toorpiima ületootmise tõttu Euroopas. Teine põhjus oli Venemaa kehtestatud embargo toidukaupadele, mille mõju avaldus septembris. Oli see hetk, mil oleks pidanud nii märkama kui ärkama?

Äripäeva artiklis, mis avaldati aastal 2015, loeme, et turuosalised peavad kriisi põhjustajateks Vene sanktsioonide mõju ja piimakvootide kadumist. Valitsus aga olevat tol ajal öelnud, et dramatiseeritakse üle ja kõik on hästi. Ju siis ikka ei märgatud või ei tahetud märgata!

Endine maaeluminister Helir-Valdor Seeder toob välja aastal 2015 Ärilehe artiklis samuti erinevaid põhjuseid nagu Venemaa kehtestatud impordikeeld, Euroopa piima turuhinna langus, mis sunnib tootjaid piima alla omahinna müüma, riiklike toetuste puudumine ning keskmisest väiksemad EL-i toetused ning nõrk sektorisisene koostöö.

Samas, Seeder ütleb artikli alguses midagi, mis paneb mõtlema – „Piima madal turuhind mõjutab eriti Eestit, sest enamik tootjaid müüb toorpiima kokkuostjatele ja sellega asi piirdub. Kui Eesti ettevõtted suudaksid oma piima ise töödelda, saaks kokkuostu paremini kontrollida ja piimaliitrilt saadavast lõpptulust jääks rohkem tootjatele“ ning „me võiksime piima ise väärindada. Eesti põllumehed on Euroopa toetuste najal investeerinud tootmisse, kuid mitte töötlevasse tööstusse. Aga raha toob turult koju ikkagi juust ja jogurt. Piima müügiga ei loo lisandväärtust.“ See on huvitav mõte, millest kinni hakata. Miks ei tehtud investeeringuid tulevikku silmas pidades? Kas ei mõeldud ette turul võimalikest tulevatest ohtudest? Kas investeeringute tegemisest õigel hetkel oleks praegu teistsugune olukord? Muidugi, oleks on paha poiss ja oleks tädil rattad all, oleks ta omnibuss. Aga vähemalt on nüüd ärgatud!

Ärgatud on just valitsuse tasandilt. Enam vist ei saa öelda, et dramatiseeritakse üle, sest kriisi mõjud on eriti suureks muutunud. Lehmi saadetakse järjest rohkem tapamajja või müüakse Poola, piimakarjafarmid lõpetavad tegutsemist ning noortalunikud on kimbatuses, mida edasi teha. Valitsus pakub välja kolm lahendatust: kriisiabi korras lisatoetus järgmiseks aastaks, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeerimistoetus suurprojektidele, et saaks luua piimatoodetele kõrgemat lisandväärtust ning uue turgude otsimine, nagu Hiina ja Jaapan.

Selle artikliga ei kritiseerita ei ühte ega teist poolt, vaid pigem kutsutakse looma diskussiooni, mida oleks võinud teisiti teha, kas Seederi väited on tõesed või valed, mis ootab põllumajandust ees? Hea lugeja, vahetame koos mõtteid nende küsimuste üle!

JÄTA OMA VASTUSES

Please enter your comment!
Please enter your name here