PRIA toetused ja Venemaa keelud: 5 kõige tähtsamat põllumajandusuudist sel nädalal

pria-agroblogi-krookused

Märtsi esimesed päevad on käes ja kevade ametliku alguseni pole enam ka sugugi palju jäänud. Põllumajanduses tähendab märtsi algus ka korralikke muutusi ja põnevaid uudiseid. Toome teieni selle nädala põnevaimad teadaanded kõikjalt põllumajandusest.

Algas osalejate registreerimine avatud talude päevale

1. märtsil algas talude ja põllumajandustootjate registreerimine 23. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale. Eelmisel aastal võttis avatud talude päeval külalisi vastu 234 talu ja põllumajandustootjat.

„Avatud talude päev kutsub inimesi kohaliku toidu allika juurde. See aitab tugevdada eestimaalaste sidet maaeluga ning annab põllumeestele võimaluse oma toodangut otse tarbijale müüa,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Avatud talude päev annab tootjatele võimaluse leida otsekontakti kaudu püsitarbijaid ning oma töid ja tegemisi reklaamida.”

Külastajad saavad avatud talude päeval näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida 1. maini Avatud talude veebilehel.

Märtsis saab PRIAst taotleda loomakasvatuse otsetoetust ja üleminekutoetusi

2.-21. märtsil saab PRIAst taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust ning viit liiki üleminekutoetusi. Kokku on nende toetuste maksmiseks 2017.aastal planeeritud ligi 19,3 miljonit eurot.

2. märtsi seisuga kuni 400 piimalehma kasvatanud loomapidaja saab toetust hilinenult taotleda veel ka 22. märtsist 17. aprillini, aga makstavat summat vähendatakse siis 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Piimalehmade kasvatamist toetab Euroopa Liit eelkõige seoses Venemaa embargo ning ELi piimakvootide kadumise tulemusel tekkinud turuprobleemidega, aitamaks kuni 400-pealiste karjade pidajatel keerulistes oludes tootmist jätkata. Üleminekutoetusi ehk nn top-up toetusi rahastab pärast paariaastast vahet täies mahus Eesti riik, et tagada Eesti põllumajandustootjatele ELi teiste riikidega võrdsemad konkurentsitingimused.

Ammlehma ja ute kasvatamiseks saab toetust 2. märtsi seisuga põllumajandusloomade registris taotleja nimel olevate nõuetekohaste loomade eest. Piimalehma, ammlehma ja ute kasvatamise toetusega seoses kehtib loomadele ka kohustuslik pidamisperiood 8. maini.

Info otsetoetuste kohta asub PRIA kodulehel.

Amet tuletab meelde: Venemaalt ei ole lubatud põllukultuuride ja köögiviljade seemneid Eestisse tuua

Mõnedest riikidest väljastpoolt Euroopa Liitu, näiteks Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest, ei ole lubatud Eestisse tuua köögivilja- ja põllukultuuride seemneid, kirjutab Maaleht.

„Kuna külvihooaeg on algamas, siis tollitöötajad on piiril juba mitmel korral kokku puutunud juhtumitega, kus inimesed on teadmatusest eelkõige Venemaalt kaasa toonud seemneid, mida ei ole lubatud kaasa tuua. Paraku tuleb sellisel juhul kas kaup tagasi viia või sellest piiril loobuda,“ ütles maksu- ja tolliameti Ida tollipunkti juhataja Voldemar Linno.

Lillede ja suurema osa maitsetaimede seemneid võib endiselt kaasa tuua, aga siin on oluline meeles pidada, et maksuvabalt saab neid tuua kuni 22 euro väärtuses. Üldse ei ole lubatud üle piiri tuua põllukultuuride, näiteks rukki, odra ja nisu või köögiviljade, näiteks porgandi, kõrvitsa ja tomati seemneid.

Reoveesettest saab väärtuslik tooraine

Helsingis toimunud Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni istungil kinnitati uued juhised reoveesettest tingitud keskkonnaprobleemide vältimiseks ja leevendamiseks.

Läänemere riigid leidsid üksmeelselt, et reoveesetet tuleks edaspidi jäätme asemel vaadelda väärtusliku toorainena.

Reoveesete tekib reovee puhastuse tulemusena ja see sisaldab suures koguses fosforit ent sageli ka ohtlikke aineid. Maismaalt merre jõudev fosfor on aga üheks peamiseks põhjuseks Läänemere eutrofeerumisel.

Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helcom) võttis vastu kaks uut soovitust mere kaitse paremaks korraldamiseks, sh juhised reoveesette ohutuks kasutamiseks Läänemere piirkonnas ning merega seotud ohustatud liikide ja elupaikade kaitse tagamiseks.

Märtsist tuleb kasutusse toitlustajate ökomärk

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas määruse, millega võetakse kasutusele spetsiaalselt toitlustajatele mõeldud ökomärk mahetooraine kasutamisele viitamiseks. Ökomärgiga luuakse toitlustajatele lihtsustatud võimalus tarbijate teavitamiseks, et soodustada mahetooraine kasutamist toitlustusettevõtetes.

„Mahetoit on tarbijate seas üha populaarsem ja mahetooraine kasutamine toitlustuses on maailmas tõusev trend. Tarbijat huvitab üha enam, kust tema toit pärineb ja seepärast on toidu mahepõllumajanduslik päritolu kujunenud oluliseks müügiargumendiks,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Uue ökomärgi kasutuselevõtuga saavad toitlustajad lihtsustatud võimaluse mahetooraine kasutamisele viidata ja tarbijatel on edaspidi lihtsam mahetoorainet kasutavaid söögikohti leida.“

Märki saavad kasutada kõik toitlustusettevõtted, kus mahetoodete protsentuaalne osakaal kogu sisseostetud toorainest moodustab igakuiselt vähemalt 20 protsenti.  Märgi kasutamise soovi korral tuleb sellest teavitada Veterinaar- ja Toiduametit.

JÄTA OMA VASTUSES

Please enter your comment!
Please enter your name here