Rukki külvipind suureneb

Rukki Seltsi presidendi Vahur Kuke sõnul on talirukki kasvatamises läbi aastate esinenud suuri kõikumisi. Kui 2014. aastal saadi keskmiselt 3,1 tonni rukist hektari kohta, siis 2013. aastal vaid 1,9 tonni. Suured saagikuse kõikumised tulenevad eelkõige muutlikust talvest ja heitlikust ilmastikust suvisel kasvuperioodil.

«Võrreldes teiste põllukultuuridega on rukki kasvatamine senini madalama tulukusega – rukki hind on suhteliselt madal, leivavilja kvaliteedinõuded kõrged, ilmastikuriskid suured ja müügivõimalused piiratud,» ütles Kukk. Tema hinnangul ei jõua Eesti rukkitoodang ilmselt niipea 1990ndate esimese poole tippsaakideni, mis küündisid 150 000 tonnini.

Kuigi mullune omakasvatatud rukkitoodang ületas Eesti enda toidurukki vajaduse, imporditi Rukki Seltsi andmeil suures mahus rukist Põhja-Lätist. Impordi põhjused on teraviljatoodete kasvav eksport ning asjaolu, et kogu kohalik rukis ei vasta kvaliteedilt pagaritööstuse poolt leivaviljale esitatud nõuetele.

Rukki Seltsi teatel on siiski ka madalama terakvaliteediga rukkile turuväljund, sest see sobib nii piirituse tootmiseks kui ka loomasöödaks.

Maherukki toodang ulatus mullu 6000 tonnini, moodustades kogu saagist 12,5 protsenti. Maherukki all oli 15 protsenti kogu rukki põllupinnast. Kolmandik mullusest saagist on 140 aastat tagasi aretatud talirukki sort Sangaste, mille kasvatamiselt maksab riik põllumeestele ka eraldi toetust.

Allikas: maaelu.postimees.ee

JÄTA OMA VASTUSES

Please enter your comment!
Please enter your name here